Kas võis olla, et prokurör pani Tartu salaperverdi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisel hoopis ise kuriteo toime?
18.03.2025 avaldas Eesti Ekspress artikli pealkirjaga “Jõukur pani Tartu büroohoone WCsse üles salakaamerad, pidi maksma harukordselt suure summa”, autoriks Tarmo Vahter.
Artikli kohaselt leidsid ühe Tartu büroohoone töötajad kahel korral kahest erinevast ühiskasutatavast tualettruumist salakaamera. Kahe kaamera peale kokku oli salvestatud üle 600 videofaili sellest, kuidas pahaaimamatud töötajad palja alakehaga wc-potil istuvad (sest ega teisiti potil toimetada ei saa). Seejuures oli teine kaamera paigaldatud pärast seda, kui esimene oli juba leitud. See tähendab, et tegutsemas oli jultunud pervert, keda esimese kaamera avastamine veel ei heidutanud.
Uurijatel joppas mitmekordselt selle juhtumi puhul. Esiteks oli pervert loll, kuna näppis kaamerat nii palju, et sealt leiti biojälg, millest saadi tema DNA andmed. Teiseks olid perverdi andmed juba olemas Riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris (RSBR). Tema andmed võisid sinna sattuda kolmel erineval põhjusel: (a) pervert oli juba varasemalt olnud seotud mõne piisavalt tõsise süüteoga; (b) pervert oli vabatahtlikult andmed sinna andnud, et teda saaks tuvastada, kui temaga midagi juhtub; (c) pervert on selline töötaja, kelle andmed on seal andmebaasis välistamise eesmärgil (nt laboritöötajad jms). Viimast ma tõenäoliseks ei pea, sest palgatöötaja ei suudaks maksta riigile 100,000 eurot kriminaalmenetluse lõpetamise saavutamiseks.
Kolmandaks vedas uurijatel selle, et pervert oli topelt-loll, kuna oli 3 salakaamerat soetanud veebipoest enda nime alt. Neljandaks oli pervert kolmekordselt loll, sest jäi enda kärsaga kaamerapilti ja seda EE andmetel veel “koduses keskkonnas”.
Ehk prokuratuuril oli siin PIHTAS PÕHJAS kaasus olemas. Siis aga otsustas prokuratuur asja ise põhja lasta sellega, et lõpetas kriminaalmenetluse oportuniteedi alusel ehk ajendil, et avalikku menetlushuvi pole ja perverdi süü pole suur.
Seejuures tunnistas prokuratuur minule täiesti arusaamatul põhjusel vaid 3 inimest kannatanuteks – ehk ainult need, kes kaamerad leidsid ja näoga videopilti jäid. EE vahendatud info järgi lõpetati menetlus perverdi suhtes tingimusel, et ta tasub riigikassasse 100,000 eurot ja menetluskulud 1,470 eurot. Isegi kolmele kannatanule ei pidanud pervert midagi hüvitama neile tekitatud mittevaralise kahju eest.
Perverdi isik jäi avalikuse ees salastatuks ehk kõik Tartu inimesed, kes kuskil büroohoones töötavad, peavad nüüd iga päev mõtlema selle peale, et kas see pervert võis nende töökohas toimetada ja kas see võib nende kolleeg või ülemus olla. Keegi ei tea, sest kriminaalmenetlus lõpetati enne asja kohtulikku uurimist.
Minule tundus prokuratuuri otsus väga kahtlane ning tegin sellest video. Ma ei ole kriminaalõiguse inimene ning video jaoks tehtud eeltöö karistusõiguse küsimuste uurimisel ei jõudnud mu peas piisavalt paika loksuda enne kui oli nädalake möödas. Kui see nädal mööda sai, siis käis mul peas klõps ära: prokuratuuril ei saanud olla alust perverdi suhtes menetluse lõpetamiseks oportuniteediga ja prokurör pidi seda teadma. Ja sõbrad, teadvalt menetluse aluseta lõpetamine on kuritegu. Sestap otsustasin, et prokuratuuri võimaliku praagi küsimust ei saa jätta niisama – siin tuleb midagi teha. Niisiis koostasin kuriteoteate Riigiprokuratuurile. Esitan selle kuriteoteate siin teile peaaegu samal kujul, nagu ta teele läks. Vaata kuriteokaebust siit.
Pall on nüüd prokuratuuri käes.*
*Riigiprokuratuur otsustas kriminaalmenetlust mitte alustada. Vaata nende vastust siit.
Lisa kommentaar