RIIGIPROKURATUURI VASTUS
Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 25700000008*
(*menetlusosaliste nimed eemaldatud)
1. 26.03.2025.a. esitas Kärt Pormeister Riigiprokuratuurile kuriteoteate, millest nähtuvalt peab avaldaja võimalikuks, et kriminaalasjas nr 23278051472 kahtlustatava […] suhtes 08.07.2024.a. menetlust KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetades võis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör (märkus: käesoleval ajal Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör) […] panna toime kuriteo KarS § 3113 mõttes (s.o süüteomenetluse teadvalt ebaseadusliku lõpetamise).
1.1 Kuriteoteates märgitakse, et „meedia vahendusel 18.03.2025.a. avalikuks tulnud asjaoludest nähtuvalt lõpetas Lõuna Ringkonnaprokuratuur 08.07.2024.a. KrMS § 202 ehk oportuniteedi alusel [perverdi] suhtes KarS § 137 alusel algatatud kriminaalmenetluse seoses eraviisilise jälitustegevusega“.
Kuriteoteate esitaja arvates „on avalikkusele esitatud teabe pinnalt põhjust kahtlustada, et prokurör võis oportuniteedi alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel toime panna kuriteo KarS § 3113 mõttes“.
Kuriteoteate esitaja hinnangul „on meedia poolt vahendatud teabe pinnalt põhjust kahtlustada, et KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks võis puududa alus materiaalses mõttes“.
1.2 Kuriteoteate esitaja meelest polnud kõnealusel juhul täidetud kõik KrMS § 202 alusel lõpetamise eeldused.
Kuriteoteates ei nõustuta sellega, et käsitletaval juhul polnud kahtlustatava süü suur, kuna „süüd kergendavad asjaolud ei saanud üles kaaluda süüd raskendavaid asjaolusid“.
Kuriteoteate esitaja väitel ei ole kahtlustatav ka heastanud ega asunud heastama süüteoga tekitatud kahju, kuna „[ta] ei pakkunud isegi kolmele de jure kannatanuks tunnistatud isikule tema poolt neile tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist, rääkimata teistest inimestest, keda samamoodi salaja filmiti“.
Samuti ei nõustu kuriteoteate esitaja sellega, et kõnealusel juhul puudub avalik huvi, sest „nii üld- kui eripreventiivses mõttes olnuks vajalik menetluse jätkamine“.
Kuriteoteate esitaja sõnul „tähendanuks kriminaalmenetluse jätkamine kohtulikus etapis tõenäoliselt toimepanija isiku avalikuks tulemist“, kusjuures „avalik häbipost on ainus tõhus vahend mõjutamaks perverte hoiduma selliste tegude toime panemisest ning perverdi isiku avaldamine võimaldanuks ühiskonna liikmetel end sellise inimese eest kaitsta“.
Kuriteokaebuses märgitakse, et „raha maksmine riigieelarvesse pole sellise kuriteo puhul piisav meede edaspidi analoogsete tegude ära hoidmiseks“ ning „vahele jäämine ilmselgelt ei heidutanud [perverti] enne, kui tema isik sai vähemalt menetlejale teatavaks“.
Kuriteokaebuse esitaja arvates „ei käi 100 000 euro tasumine [perverdi] mastaabis jõukale inimesele eelduslikult üle jõu“, mistõttu „ta saab oma tegevust jätkata, kuna tema isik ei tulnud avalikuks“.
1.3 Kuriteoteate esitaja hinnangul „pidi prokurör aru saama, et KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise eeldused polnud täidetud“ ning „seega pidi prokurör teadma ja vähemalt möönma, et toimib menetlust KrMS § 202 alusel lõpetades ebaseaduslikult“.
1.4 Kõnealuse kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel (s.o oportuniteediga) lõpetanud prokuröri nime kuriteoteates ei märgita (väljavõte kuriteoteatest: „/…/ Menetluse lõpetamise otsuse tegi meedia andmetel Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör /…/“).
Riigiprokuröri arvates peab kuriteoteate esitaja kõnealusel juhul silmas 08.07.2024.a. kriminaalmenetluse nr 23278051472 lõpetamise määruse koostanud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri […] (käesoleval ajal on [ta] Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör).
2. Riigiprokurör, olles tutvunud kuriteoteate, samuti kriminaalasja nr 23278051472 materjalidega vajalikus ulatuses, leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri […] suhtes puudub seaduslik alus KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi ning kriminaalmenetlust ei alustata süüteotunnuste puudumise tõttu (puudub kriminaalmenetluse alus).
2.1 Kõigepealt selgitab riigiprokurör, et Eesti Vabariigis kehtiva karistusõiguse keskseks põhimõtteks on nullum crimen nulla poena sine lege põhimõte, mille kohaselt saab isikut või isikuid kriminaalkorras karistada vaid juhul, kui nende tegevus vastab KarS eriosas kajastatud süüteokoosseisule. Lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine, kui on ilmne, et kuriteokaebuses osundatud tegevus ei ole küllaldase konkreetsusega hõlmatav KarS eriosas kajastatud süüteokoosseisu alla või kui kuriteokaebus sisaldab pelgalt kaebaja subjektiivset arvamust, et keegi on toime pannud kuriteotunnustega teo.
Kõnealusel juhul ei sedastanud riigiprokurör kuriteoteates ega kriminaalasja nr 23278051472 materjalides informatsiooni, millise alusel oleks võimalik tuvastada prokuröri […] tegevuses kriminaalmenetluse aluse ehk kuriteo tunnuste olemasolu.
2.2 Materjalidest nähtuvalt alustati PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonnas kriminaalasja nr 23278051472 menetlust 21.09.2023.a. KarS § 137 lg 1 (eraviisilise jälitustegevuse) tunnustel seoses sellega, et Tartus Tähe tn 127a asuva hoone üldkasutatavast WC-st leiti salakaamera.
06.11.2023.a. alustati kriminaalmenetlust seoses Tartus Tähe tn 127 asuva hoone teisest üldkasutatavast WC-st leitud salakaameraga.
Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et mõlemad kaamerad paigutas ühiskasutatavatesse tualettruumidesse [pervert], kellele 05.06.2024.a. esitati kahtlustus eraviisilises jälitustegevuses KarS § 137 lg 1 järgi.
Kahtlustatavana ülekuulamises tunnistas [pervert], et on kahtlustuses märgitud kuriteo (s.o mõlema salakaamera paigaldamise ühiskasutuses olevatesse tualettruumidesse) tõepoolest toime pannud.
[Perverdile] esitatud kahtlustust kinnitasid ka kõik teised kriminaalasjas kogutud tõendid.
2.3 08.07.2024.a. koostas tollane Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör […] kriminaalasjas nr 23278051472 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (põhistused 19.07.2024.a.).
Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 lg 7 alusel (s.o oportuniteediga).
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt kohustati [perverti] hiljemalt 31.12.2024.a. tasuma riigi tuludesse 100 000 eurot ja menetluskuludena 1470 eurot.
2.3.1 Prokurör leidis, et [pervert] on pannud toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse, kusjuures isik „on enda süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust“, samuti andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga.
2.3.2 Kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise määruses nimetas prokurör ära, et [pervert] tegutses isiklikes (ebatervetes) huvides ja „tema eesmärk ei olnud konkreetse isiku jälgimine või näiteks andmete kogumine ärilistel või inimeste hilisema ärakasutamise eesmärkidel“ (märkus: kaamerate paigutus oli selline, et näo järgi tuvastada polnud isikuid võimalik).
2.3.3 Prokurör märkis ka seda, et „[perverdil] puuduvad kehtivad kriminaalkaristused“ ning „ta on oma teguviisi kahetsenud, oma süüd tunnistanud ja avaldanud valmisolekut kannatanute ees vabandust paluda“.
Prokuröri hinnangul „on [pervert] oportuniteediga nõustudes võtnud kohustuse ka ühiskondliku panuse näol mõttelist kahju korvata“.
2.3.4 Ühtlasi leidis prokurör, et „kõnealusel juhul ei ole tegemist kuriteoga, mille puhul esineks avalik menetlushuvi ehk isikut või üldist õiguskorda silmas pidades oleks tingimata vaja karistada toimepanijat kriminaalkorras“.
2.3.5 Kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise määruses on osundatud ka vajadusele vältida kannatanute taasohvristamist, vajadusele kaitsta kannatanuid ja kolmandaid isikuid (kohtumenetluses tuleks kõiki tõendeid uurida vahetult, mistõttu kannatanud peaksid kohtus andma ütlusi nende jaoks ebamugaval ja delikaatsel teemal).
2.3.6 Kokkuvõttes jõudis prokurör veendumusele, et „[perverdi] edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks piisab tema rahalisest mõjutamisest“, kusjuures „rahalise kohustuse suurus ületab kohati mitmesajakordselt määrasid, millega kuritegusid toime pannud isikuid mõjutatakse või suisa kriminaalkorras karistatakse“.
3. Riigiprokurör selgitab, et KarS § 3113 näeb muuhulgas ette kriminaalvastutuse prokuröri poolt kriminaalmenetluse teadvalt ebaseadusliku lõpetamise eest.
Subjektiivsest küljest eeldab KarS §-s 3113 sätestatud kuriteokoosseis otsest tahtlust (koosseisuline tunnus teadvalt välistab vastutusele võtmise kaudse tahtlusega sooritatud teo eest).
Riigiprokuröri arvates eeldab käsitletav koosseis vähemalt prokuröri kindlat teadmist, et alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks tegelikult puudub.
3.1 Antud juhul ei ole kriminaalasja nr 23278051472 materjalides midagi sellist, mis KarS § 3113 järgi kvalifitseeritavale kuriteole viitaks.
Kriminaalasja materjalides ei esine fakte, mis võimaldaksid väita, et kõnealusel juhul on prokurör […] kriminaalmenetluse [perverdi] suhtes KrMS § 202 lg 7 alusel (s.o otstarbekuse kaalutlusel ehk oportuniteediga) lõpetanud, teades samal ajal, et alused seesuguseks lõpetamiseks kindlasti puuduvad.
3.2 Riigiprokurör märgib, et kriminaalmenetlust [perverdi] puhul oportuniteediga lõpetades on prokurör leidnud kõik vajalikud alused olemas olevat, kusjuures oma vastavat seisukohta on prokurör igakülgselt motiveerind.
Kuriteoteate esitaja arvates on kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamiseks osa eeldusi seevastu puudu.
Siinkirjutaja meelest on tegu hinnangulise küsimusega (n-ö õiguslikult vaieldava küsimusega), milles prokurör […] ja kuriteoteate esitaja Kärt Pormeister on lihtsalt erinevatel seisukohtadel (menetluse lõpetanud prokuröri hinnangul ei ole [perverdi] süü suur, kuriteoteate esitaja arvates aga on; menetluse lõpetanud prokuröri hinnangul puudub avalik menetlushuvi, kuriteoteate esitaja arvates aga ei puudu; kuriteoteate esitaja arvates ei ole kahtlustatav heastanud ega asunud heastama süüteoga tekitatud kahju, seevastu menetluse lõpetanud prokuröri hinnangul pole kahju tekitamist üldse tuvastatud ja kannatanud pole neil kahju esinemist väitnudki).
3.3 Riigiprokurör märgib, et kriminaalmenetluse lõpetanud prokuröri hinnangul olid kõik oportuniteediks vajalikud eeldused olemas, kuriteoteate esitaja arvates seevastu olid mõned oportuniteedi eeldused aga puudu.
Riigiprokurör on seisukohal, et kuriteoteates esitatud väide oportuniteedi eelduste puudumise kohta on üksnes kuriteoteate esitaja subjektiivne nägemus asjast, kusjuures ülemäära tõsiselt seda mõistagi võtta ei saa.
3.3.1 Näiteks väidetakse kuriteoteates, et kõnealusel juhul ei esine ühtegi süüd kergendavat asjaolu, kuid ei saa välistada karistust raskendavaid asjaolusid.
3.3.2 Siinkirjutaja hinnangul on tegemist ebatõsise ja kriminaalmenetlusõiguslikult ka ebakohase väitega.
[Perverdi] kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt kahetseb [pervert] oma tegu (väljavõte [perverdi] kahtlustatavana ülekuulamise protokollist: „/…/ Tunnistan, et tegin need teod enda lollusest /…/ Mul on väga piinlik oma tegusid põhjendada, aga ma saan aru, et see oli viga ning ma kahetsen oma tegu /…/“).
Vaieldamatult on tegemist karistusõiguslikus mõttes puhtsüdamliku kahetsusega (mis on karistust kergendav asjaolu) ja seda isegi juhul, kui kuriteoteate esitaja kõnealusel juhul selle kahetsuse puhtsüdamlikkuses kahtleb.
Riigiprokurör märgib, et pealegi ei ole karistust kergendavate asjaolude loetelu seaduses ammendav, seevastu karistust raskendavate asjaolude loetelu on ammendav.
3.3.3 Siinkirjutaja hinnangul ei esine [perverdi] puhul ühtegi KarS §-s 58 ammendavalt loetletud karistust raskendavat asjaolu.
Kuriteokaebuse esitaja väide, et paigaldatud salakaamerate ette võis jääda alaealisi, rasedaid või muus mõttes abituid inimesi, pole ju tegelikult vale, sest abitute isikute sattumine salakaamerate ette ei ole ju välistatud, kuid karistusõiguslikus tähenduses ei ole seesugune mõttearendus tõsiseltvõetav.
Siinkirjutaja selgitab, et tegemist on oletusega (selline asjaolu võis olla ja võis ka mitte olla), kusjuures kriminaalmenetluses karistust raskendavaid asjaolusid n-ö juurde oletada ei ole muidugi lubatav.
Kuriteoteates ära nimetatud asjaolud („filmitavad isikud olid haavatavas olukorras“, „inimesed olid olukorrast tingitult sunnitud olema pool-alasti“, „inimesi filmiti salaja intiimses ja haavatavas olukorras ning seda tööruumides, kus inimene eeldab turvalisust ja privaatsust ning ei oska perverdi tegutsemist kahtlustada“) ei ole KarS §-s 58 karistust raskendavate asjaoludena ära nimetatud. Tegemist on kuriteoteate esitaja emotsioonidega, mis inimlikult on täiesti arusaadavad, kuid kriminaalmenetluses paraku kohatud.
3.3.4 Samuti leitakse kuriteoteates, et kahtlustatav ei olevat heastanud ega asunud heastama süüteoga tekitatud kahju (väljavõte kuriteoteatest: „/…/ Allakirjutanule teadaolevalt ei pakkunud [pervert] isegi kolmele de jure kannatanuks tunnistatud isikule tema poolt neile tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist, rääkimata teistest inimestest, keda samamoodi salaja filmiti /…/“).
3.3.5 Esiteks märgib riigiprokurör seda, et kõnealusel juhul tuvastati kannatanutena (ja seega ka tunnistati kannatanuteks) üksnes kolm isikut ning puuduvad andmed, et kellelegi neist oleks tema enda sõnul mittevaralist kahju põhjustatud (varalisest kahjust pole põhjust ju üldse rääkida) või et keegi neist kannatanutest oleks mingisuguse kahju hüvitamist sõnaselgelt soovinud.
Ülekuulamisel ei ole ükski kannatanu väitnud, et temale oleks moraalset kahju tekitatud või et ta mingisugust hüvitust sooviks.
Samuti ei vaidlustanud ükski kannatanu ka kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamist, kuigi kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt edastati selle dokumendi koopia viivitamatult kannatanutele, kusjuures viimastele selgitati ühtlasi edasikaebe korda.
3.3.6 Teiseks on riigiprokuröri hinnangul võimalik videosalvestiselt kedagi tõsikindlalt tuvastada siiski näo järgi (ilmselt ka samal päeval kantud ja videosalvestisel kajastuvate riiete järgi, kuid oluliselt hiljem riietuse järgi isiku tuvastamise tõsikindlus puudub).
Arusaam, et inimene on tõsikindlalt identifitseeritav ka näiteks palja alakeha järgi, ei ole muidugi kuigi adekvaatne.
Riigiprokurör märgib, et tuvastati kolm kannatanud ning kõik ülejäänud tuvastamata isikud, keda salvestisel jäädvustati, ei ole mõistagi kannatanud.
Siinkirjutaja arvates ei ole võimalik tuvastamata isikutele küll mitte midagi hüvitada ka parima tahtmise korral.
3.3.7 Prokurör […] on kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise määruses leidnud, et kõnealusel juhul puudub avalik menetlushuvi. Oma seesugust seisukohta on prokurör põhjalikult motiveerinud.
Kuriteoteate esitaja arvates on avalik menetlushuvi aga antud juhul olemas, kuna „avalik häbipost on ainus tõhus vahend mõjutamaks perverte hoiduma selliste tegude toime panemisest ning perverdi isiku avaldamine võimaldanuks ühiskonna liikmetel end sellise inimese eest kaitsta“.
Riigiprokuröri meelest ei ole ka selle küsimuse vastus ühene, vaid on hinnanguline ehk vaieldav.
Siinkirjutaja meelest mõjuks „avalik häbipost“ kahtlustatavale muidugi tõhusalt, kuid samal ajal võiks avalik kohtuistung kujuneda ju piinlikuks ka kannatanutele ning tuua tõepoolest kaasa nende taasohvristamise.
Riigiprokuröri hinnangul ei õigusta kannatanute taasohvristamist ühiskonna liikmete võimalus end perverdi eest kaitsta.
Siinkirjutaja arvates ei anna asjaolu, et ühiskonna liige Kärt Pormeister end kahtlustatava ebatervest huvist äärmiselt häirituna tunneb, iseenesest veel alust rääkida avalikust huvist kriminaalmenetluslikus mõttes.
3.4 Kuriteoteatest ei selgu paraku, kas teate esitaja näol on tegemist ühega tuvastamata isikutest, kelle intiim-delikaatses olukorras viibimine kõnealuse kuriteo käigus salakaamera salvestisele jäädvustus või lihtsalt meediatarbijaga (lehelugejaga), kes n-ö südametunnistuse sunnil sule haaras (viimasele asjaolule viitavad kuriteoteates kasutatud väljendid „meedia vahendusel tuli avalikuks asjaolu“, „meedia andmetel“, „avalikkusele esitatud teabe pinnalt“, „meedia poolt vahendatud teabe pinnalt“; samuti osundamine „Eesti Ekspressi“ 18.03.2025.a. artiklile; aga ka see, et prokurör […] lõpetas kõnealuse kriminaalmenetluse oportuniteediga juba 08.07.2024.a., kuriteoteade prokuröri kohta esitati aga alles 26.03.2025.a. ehk pärast vastava artikli ilmumist „Eesti Ekspressis“, s.o enam kui 8 kuud hiljem), kuid riigiprokuröri hinnangul ei viita käsitletaval juhul igatahes ainumaski asjaolu vähimalgi määral KarS § 3113 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele prokuröri […] käitumises kriminaalasja nr 23278051472 oportuniteediga lõpetamisel kahtlustatava [perverdi] suhtes.
Siinkohal peab riigiprokurör vajalikuks märkida ka seda, et kriminaalasja nr 23278051472 materjalidest nähtuvalt ei ole kuriteoteate esitaja Kärt Pormeistri näol tegemist käsitletava kuriteo kannatanuga.
3.5 Eeltoodut kokku võttes leiab riigiprokurör, et oma siseveendumuse kohaselt kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele antud hinnang ja sellele tuginev kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel (oportuniteediga) lõpetamine ei ole prokurörile kindlasti mitte etteheidetav kui kriminaalmenetluse teadvalt ebaseaduslik lõpetamine.
Siinkirjutaja märgib, et kellegi mittenõustumine prokuröri otsustusega ei tähenda iseenesest veel kaugeltki prokuröri otsustuse ebaseaduslikkust.
Riigiprokuröri arvates on ühiskonnas täiesti aktsepteeritav nähtus arvamuste paljusus ja see, et erinevad isikud (ühiskonna erinevad liikmed) võivad mingites küsimustes jääda eriarvamustele.
4. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kuriteoteate esitaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Riigikohus on oma praktikas märkinud, et „tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline“.
5. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik sedastada Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri […] (märkus: kriminaalmenetluse nr 23278051472 lõpetamise ajal oli [ta] Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör) ega kellegi teise tegevuses KarS §-s 3113 kirjeldatud kuriteo (süüteomenetluse teadvalt ebaseadusliku lõpetamise) ega ühegi teise Karistusseadustikus ette nähtud kuriteo koosseisulisi tunnuseid, mistõttu puudub küllaldane alus kriminaalmenetluse alustamiseks kõnealuste isikute suhtes.
Kriminaalmenetluse aluse puudumine on vastavalt KrMS § 199 lõike 1 punktile 1 kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks, seega jäetakse kriminaalmenetlus käsitletaval juhul alustamata.
6. KrMS § 198 lg 2 kohaselt teatab prokuratuur kriminaalasja alustamata jätmisest isikule, kelle kohta kuriteoteade (kuriteokaebus) on esitatud.
Selleks on käesoleval juhul Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör […].
Juhindudes KrMS § 198 lg-st 1 ja § 199 lg 1 p-st 1, riigiprokurör
otsustas:
1. Jätta kriminaalmenetlus alustamata.
2. Edastada käesolev teade kuriteokaebuse esitajale Kärt Pormeistrile (Pormeister); e-aadress tavakodanik@tavakodanikustnaisterahvas.ee
3. Teatada kriminaalasja alustamata jätmisest Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurörile […].
4. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisega mittenõustumisel on kannatanul vastavalt KrMS § 207 lg-le 1, 2 ja 3 õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn, 15188; info@prokuratuur.ee) käesoleva teate saamisest alates 10 päeva jooksul.
/digitaalselt allkirjastatud/
Andres Ülviste
riigiprokurör
Lisa kommentaar