Teine vastuväide teise juhi kindlustusandjale
Ma ei nõustu teie otsusega.
Esitasin selgitustaotluse Kliimaministeeriumile seoses liiklusseaduse tõlgendamisega ning nende arusaam kehtivast seadusest sõidutee ja juurdesõidutee eristamisel ühtib minu omaga. Muuhulgas selgitab ministeerium: “Detailplaneeringu raames juurdepääsu eesmärgil rajatud teelõik, mis on vabalt kasutatav liiklemiseks ühest tänavast teise, on oma olemuselt sõidutee. Sellise tee lõikumisel teise sõiduteega moodustub ristmik, mitte teega külgneva ala väljasõit. Seega ei ole sellises olukorras tegemist juurdesõiduteega.”
Lisan nende vastuse ka e-kirja manusesse.
Esiteks, nagu ka Kliimaministeeriumi seisukoht kinnitab, siis Transpordiameti vastus on täiesti ebapädev. Mitte mingit tähtsust ei oma see, kas kõnealune teelõik asub eraomandis oleva maa peal. “Sõidutee” definitsioon liiklusseaduses pole omandiküsimusega seotud ega saakski olla, sest teede ristumiskohale lähenevad juhid ei saa kuidagi teada, kas konkreetne teelõik on eraomandis või mitte.
Teiseks on täiesti arusaamatu Transpordiameti väide, et “üle Saku tänava paikneb õueala”. Saku tänava Pärnu mnt poolses alguses ei ole õueala algust tähistavat liiklusmärki. Samuti pole Kohila tänava Pärnu mnt poolses otsas õueala algust tähistavat märki. See tähendab, et Kohila tänavalt mööda Vektori tagant kulgevat teelõiku Saku tänavale suundudes ei saa mitte kuidagi kehtida õueala reeglid.
Kolmandaks viitasin enda eelmises vastuväites ka kohtupraktikale, mis analoogset olukorda puudutab (Harju Maakohtu 12.11.2009 lahend asjas nr 2-09-21802). Viidatud kohtulahendis leidis kohus, et juurdesõiduteeks ei saa pidada teelõiku, mille puhul pole selge, kas see viib ainult konkreetse rajatiseni või mitte. Vektori tagune teelõik ei vii ainult konkreetse rajatise juurde, vaid ühendab Saku ja Kohila tänavat. Lisan siia ka võrdluspildi mõlema ristmiku kohta. Vektori tagant kulgeva teelõigu puhul on tegemist analoogse olukorraga nagu Läänemere tee 9 kaasuse puhul. Kehtiv õigus ega kohtupraktika pole sõidutee ja juurdesõidutee eristamise osas vahepealsel ajal muutunud:
Nagu Kliimaministeerium on selgitanud, siis olukorras, kus teelõigu puhul pole selge, et see viib ainult konkreetse rajatiseni, ei saa seda pidada juurdesõiduteeks. Liiklusohutuse tagamiseks peab liikluskeskkond olema juhile võimalikult üheselt mõistetav. Kui teelõigu visuaalne olemus ei anna selgelt mõista, et tegemist on vaid konkreetse rajatise teenindamiseks mõeldud teega, ei saa seda vaikimisi juurdesõiduteeks lugeda.
Kui LHV Kindlustus teeb järjekordse negatiivse otsuse kahju hüvitamise osas, siis järgmise sammuna olen valmis pöörduma Harju Maakohtusse.


Lisa kommentaar