Kliimaministeeriumi kuldne vastus
Pöördusite Kliimaministeeriumi poole juurdesõidutee mõistet puudutavate küsimustega.
Uurisite, mida tähendab juurdesõidutee liiklusseaduse § 2 punkti 68 ja § 17 lõike 3 mõttes. Liiklusseaduses ristmikuga seonduvalt on juurdesõiduteed käsitletud kui teed, mis viib parklasse, õuealale või teega külgnevale alale. Liiklusseaduse § 17 lõike 3 kohaselt on parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõitev juht kohustatud andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
Nõustume Riigikohtu seisukohaga, et sõitmine juurdesõiduteel peab olema kahtlusteta selge nii sõiduteel kui ka parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõiduteel liiklevatele juhtidele. Seega on oluline, et ülalnimetatud ala on sõiduteel liiklevale juhile teelt selgelt ja kahtlusteta nähtav. Ainult sellisel juhul saab sõiduteel liikleja olla kindel, et juurdesõiduteel olev liikleja annab talle teed. Kui ei ole üheselt selge, kas lõikuv tee on juurdesõidutee või mitte, tuleb sõiduteel sõitval juhil lähtuda liiklusseaduse § 17 lõike 5 punktist 5, mis kohustab juhti teed andma paremalt lähenevale sõidukijuhile, kui sõidujärjekord ei ole määratud teisiti, või § 57 lõikest 3, mis sätestab, et kui juht ei tea, kas ta sõidab pea-, sõidueesõigusega või kõrvalteel, tuleb tegutseda arvestusega, et ta asub kõrvalteel.
Küsisite ka, kas juurdesõidutee definitsioon on seotud omandi küsimusega, näiteks kas teelõik on munitsipaal- või eraomandis. Juurdesõidutee definitsioon ei ole seotud omandi küsimusega. Näiteks on riigiteedega külgnemas parklaid, mis asuvad riigile kuuluval transpordimaal. Liikleja jaoks ei ole eristatav ega ka oluline, kas konkreetne parkla ja sinna viiv juurdesõidutee asub riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluval maal või on tegemist eraomandis oleva teenindusmaa osaga. Oluline on, et juht näeks teelt konkreetset objekti, milleni juurdesõidutee viib. Kui juurdesõidutee definitsioon sõltuks omandist, tekiks absurdne olukord, kus juht peaks sõidujärjekorra määramiseks kontrollima kinnistusraamatust maa omanikku, et mõista, mis liiki teega on tegemist.
Palusite selgitust, kas juurdesõiduteeks saab pidada teelõiku, mis ühendab kahte tänavat ning mis on avalikkusele vabalt kasutatav sõidukiga ühest tänavast teise liiklemiseks, või teelõiku, mis ei vii ainult konkreetse rajatiseni või teelõiku, mille puhul ei ole ilmselge, et see viib ainult konkreetse rajatiseni. Eelkirjeldatud tunnuste põhjal juurdesõiduteedega meie hinnangul tegemist ei ole. Liiklusohutuse tagamiseks peab liikluskeskkond olema juhile võimalikult üheselt mõistetav. Kui teelõigu visuaalne olemus ei anna selgelt mõista, et tegemist on vaid konkreetse rajatise teenindamiseks mõeldud teega, ei saa seda vaikimisi juurdesõiduteeks lugeda. Olukorras, kus teelõigu staatus ei ole liiklejale selge, lasub teeomanikul kohustus reguleerida sõidujärjekord liikluskorraldusvahenditega. Liiklejat ei tohi jätta olukorda, kus ta peab “ära arvama”, kas tegemist on ristmiku või teega külgneva ala juurdesõiduteega.
Näiteks Teie poolt viidatud Läänemere tee lõikumistel kortermajade juurest tulevate teedega on teeomanik õigesti tajunud olukorra võimalikku mitmeti mõistetavust. Kuna liiklusmärkide olemasoluta võiks juhtidel tekkida põhjendatud kahtlus sõidueesõiguse osas (kas kehtib parema käe reegel või on tegemist teega külgneva ala juurdesõiduteega), on meile teadaolevalt sinna paigaldatud “Anna teed” märgid.
Küsisite veel, kas sõidutee liiklusseaduse mõttes võib olla detailplaneeringu raames juurdepääsutee eesmärgil loodud eraomandis olev teelõik, mis on sõidukite liikluseks ette nähtud teeosa ning avalikkusele vabalt kasutatav liiklemiseks ühest tänavast teise. Detailplaneeringu raames juurdepääsu eesmärgil rajatud teelõik, mis on vabalt kasutatav liiklemiseks ühest tänavast teise, on oma olemuselt sõidutee. Sellise tee lõikumisel teise sõiduteega moodustub ristmik, mitte teega külgneva ala väljasõit. Seega ei ole sellises olukorras tegemist juurdesõiduteega.
Lisa kommentaar