Juhatuse liikme tasu vs töötaja palk
Nagu ülal selgitatud, on juhatuse liikme tasu ja töötaja palga maksustamise erinevused marginaalsed, kuna töötaja palga puhul lisandub vaid töötuskindlustusmakse. Väiksemate summade puhul võib oluline erisus tekkida ka sotsiaalmaksu minimaalsest kuumäärast, kui juhatuse liige soovib ravikindlustust. See tähendab, et kui juhatuse liige saab tasu vähemalt miinimumpalga ulatuses või kui ta vajab ravikindlustust ning soovib enda eest sotsiaalmaksu minimaalse kuumäära tasumist, siis seda sotsiaalmaksu minimaalsest kuumäärast johtuvat erisust pole.
NB: oluline on mõista, et töötajale palga maksmise osas pole osaühingul otsest valikut, sest töölepingu eksistents sõltub faktilistest asjaoludest, mitte lepingu nimest vms!
Töösuhtega on nii, et see eksisteerib sõltumata dokumendi pealkirjast või võimalikust maksukoormusest. Tööleping loetakse sõlmituks, kui füüsiline isik teeb teisele isikule tööd, alludes viimase juhtimisele ja kontrollile. Samas ei ole tegemist töölepinguga, kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.12 Ehk ses osas on nii EMTA kui ka Riigikohus mõnel juhul mööda pannud, kui nad on rääkinud EMTA “valikust” maksuotsuse tegemisel. Nt Mihhailova maksuvaidluses lohutas Riigikohus Mihhailova ettevõtet kui kaebajat järgmiste sõnadega:
“Maksuhaldur on kvalifitseerinud sularaha väljavõtmist juhatuse liikme tasuna, mitte töötasuna. Seega on valitud soodsam maksustamine, sest juhatuse liikme tasu ei maksustata töötuskindlustuse maksetega.”13
Riigikohtu “lohutus” väljendab väärat seisukohta justkui oleks EMTA valida, kas maksustada OÜ väljamakseid juhatuse liikme tasu või palgana. See ei ole kohe kindlasti mitte EMTA valik, kuna töölepingu tuvastamine eeldab, et faktilised asjaolud kinnitaksid töösuhte olemasolu. Poolte vahel kas oli töösuhe või ei olnud – seda määravad faktid, mitte EMTA.
Kuigi teoorias võib juhatuse liige samaaegselt olla ka töötaja (st kui ta täidab juhatuse liikme ülesannetest selgelt eristatavaid ülesandeid, mille täitmine vastab töölepingulise suhte tunnustele), siis ettevõtte puhul, kus (ainus) osanik on ühtaegu ainus juhatuse liige, oleks eluliselt praktiliselt mõeldamatu, et sama isik on veel samaaegselt ettevõttes töötaja, sest ta peaks sel juhul iseenda kontrollile alluma.
Eeltoodu pinnalt jätkan siinses kirjatükis juhatuse liikme tasu näitega ning ei käsitle enam eraldi töötaja palka kui võimalikku sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamakset osaühingust (nagu korduvalt juba märgitud, ei ole sel ettevõtte maksukoormuse vaatest erilist vahet). Lihtsuse mõttes kirjutan edaspidi “tasu”, mille all pean silmas sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu (olgu selleks VÕS lepingu alusel makstav tasu nagu juhatuse liikme tasu või töölepingu alusel makstav palk).
12 Vt § 1 töölepingu seaduses, https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024028 (14.01.2025)
13 Riigikohtu 23.10.2024 otsus asjas nr 3-21-2196 p 18, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-21-2196/41 (06.03.2025)
Lisa kommentaar