EMTA käsitluse kriitika
Eelmises peatükis käsitletud lahendit kogumis lugedes jääb maksuvõhikust juristile mulje, et kaasuse tuumaks oli siiski dividendi igakuine maksmine. Kuna dividendi maksti igakuiselt nagu palka ja paralleelselt palgaga, siis oli ilmselge, et dividendina vormistati osa väljamaksetest vaid madalama maksukoormuse eesmärgil.
Küll aga peaks sellest johtuvalt olema pilt hoopis teine, kui dividendi ei maksta igakuiselt. Kui dividendi ei maksta igakuiselt, siis langeb ära põhiline argument, milleni kohus “majandusliku tõlgendamise meetodi” rakendamisel jõudis: väide, et ainus, mis dividendi ja palga väljamakseid eristas, oli juriidiline vorm (st mõlemad olid sama intervalliga ja kindlas suurusjärgus stabiilsed väljamaksed samale füüsilisele isikule).
Kui aga dividendi maksmine toimuks suuremate ja ebaregulaarsete intervallidega ning mitte fikseeritud summas analoogselt töötasuga, siis langeks EMTA argumentide kaardimaja ses osas kokku.
Samas tuleb arvestada, et kohus rõhutas selles lahendis ka fakti, et õigeks ei saa pidada tulemit, kus osanikeks olevatele töötajatele makstakse palka summades, mis jäävad oluliselt alla sellise töö eest tööturul makstavale tasule. Ometigi rõhutas kohus ise hiljem samas lahendis, et mingisugusest valdkonna keskmisest tasust ei saa ka lähtuda. Millest siis lähtuda saab? Selle peaks kas seadusandja õigusaktides või EMTA mingis juhendis ära fikseerima, st panema paika õiglase metoodika maksukoormuse suuruse arvutamiseks. Taaskord, sellist täpsemat õiguslikku regulatsiooni ega EMTA juhendit ei eksisteeri ka 16 aastat hiljem.
Lisaks ei saa tasu suurus ka loogiliselt olla määrav, sest tasu suurus ei mõjuta tehingu vormi ja vastupidi. Kohus rõhutas, et MKS § 84 rakendamisel on põhiline hinnata seda, kas väljamakseid eristab üksnes juriidiline vorm. Hind ja tasu on kaks asja, mille kokkuleppimisel on pooled täiesti vabad (v.a töötaja palga osas, mille puhul kehtib valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär). Väljaspool õigusaktidega kehtestatud miinimumpalka on tasu suurus poolte enda otsustada.
Ehk tegelikult ei saa EMTA tõsimeeli tugineda sellele 2009.a kohtulahendile oma veebis toodud näites 1, kus EMTA rõhutab, et tuleb hinnata isiku tegelikku panust ja sellele vastavat tasu, mida tuleks maksta turuhinna järgi juhul, kui sama tööd teeks keegi kolmas (st võõras) isik. Selline lähenemine on selges vastuolus EMTA enda poolt viidatud 2009.a kohtulahendiga.
EMTA-l võib küll selle lahendi järgi olla pädevus hinnata MKS § 84 alusel, kas väljamakse oli tegelikult dividend või mitte, kuid selle tegemiseks peaks EMTA lähtuma vaid küsimusest, kas kõigi asjaolude pinnalt kogumis oli tegemist dividendiga ainult juriidilise vormi mõttes, st kas muude objektiivsete asjaolude kogumi pinnalt maksti sisuliselt hoopis töötasu. Sellise järelduseni saaks EMTA jõuda vaid juhul, kui dividendi makstaks regulaarsusega ja stabiilsusega, mis on omased töötaja palgale või juhatuse liikme tasule.
Ebaregulaarsete intervallide ja kindlalt ette teadmata summas tasu maksmist ei aktsepteeriks mitte ükski kolmas isik, kes pole vahetult ettevõttega seotud. Seetõttu langeb ära EMTA veebis näites 1 toodud väide, et tuleb hinnata konkreetse isiku töist panust ning võrdluseks võtta, mis tasu eest isik oleks nõus kolmandale ehk mitteseotud isikule sama tööd tegema või teenust osutama. Seega on EMTA käsitlus näites 1 minu hinnangul väär ja põhjendamatu.
Viimaks, olles käsitlenud erinevaid väljamakseid osaühingust ning maksude optimeerimise piire ses osas, jõuan lõpuks küsimuseni: kas ettevõttest peab üldse väljamakseid tegema?
Aastaid tagasi lahvatas skandaal seoses toonase peaministri naisega, kellele heideti ette, et ta pole kasumit teeninud osaühingust väljamakseid teinud.17 Etteheide oli küll esitatud kui väide, et tööjõumakse pole tasutud, kuid reaalsuses polnud ettevõttest üldse väljamakseid tehtud – sh ka mitte dividendide näol.
Delfi kajastuses toodi väljavõte EMTA toonasest juhendist, mida mul kahjuks ei õnnestunud eraldi enam leida (vastav info näib olevat laiali mööda EMTA veebilehte ning vajaliku info leidmine ei ole kahjuks just kõige kasutajasõbralikum protsess):
“Kui toimub juhtimis- või konsultatsiooniteenuse või ka muu teenuse (nt näitlejad, lauljad, ürituste korraldajad vm) osutamine äriühingu kaudu, siis tuleb silmas pidada, et ainuosanikule ja juhatuse liikmele, kes osutab ainuisikuliselt äriühingu kaudu teenust või osaleb äriühingu majandustegevuses, tuleb aktiivse tegevuse eest maksta ka vastavalt juhatuse liikme tasu, töötasu või muud tasu sõltuvalt selle liigist. Ainuosanikul on õigus ka passiivsele omanikutulule ehk dividendidele, kuid aktiivse ehk töise tegevuse eest saadud tasu tuleb maksustada kõigi tööjõumaksudega.”18
Esiteks ei tohiks esiletoodud tsitaat relevantne olla olukorras, kus dividendi väljamakseid ei toimu. Samas tundub EMTA rõhutavat, et igal juhul tuleb maksta juhatuse liikmele sotsiaalmaksuga maksustavat tasu, kui ettevõte teenib tulu juhatuse liikme aktiivse tegevuse tulemusel. Selline käsitlus pole aga kooskõlas kehtiva õiguse ega EMTA enda poolt viidatud 2009.a kohtulahendiga.
Erinevalt töölepingust, mille puhul tuleb järgida miinimumpalga nõudeid, ei ole VÕS lepingu puhul tasu maksmine üldse kohustuslik (kui tasu maksmises pole eraldi kokku lepitud). Ka juhatuse liige ei peagi üldse saama tasu. Seda ka mitte siis, kui ta hommikust õhtuni ettevõtte nimel tõmbleks. Miks ta peaks seda kõike tasuta tegema? Loomulikult põhjusel, et ta on ühtlasi omanik ehk ettevõtte osanik. Majanduslik huvi ettevõtte tulude ja vara kasvu suhtes on selge, kuid osaühingu väärtuse kasv ei ole kehtiva õiguse kohaselt maksustatav. Kehtiva õiguse järgi on maksustatav kasumiväljamakse dividendi näol ning ka tulu, mida osanik saaks osaühingu võõrandamise korral – muul kujul pole seadusandja soovinud ettevõtte varade või väärtuse kasvu maksustada.
Kui seadusandja soovib, et ettevõtte tulu või ettevõtte väärtuse ehk seeläbi osaniku vara väärtuse kasv oleks maksustatav, on seadusandja võimuses kehtestada ehedal kujul tulumaks ettevõtetele. Seni seda tehtud pole. EMTA ei saa enda tõlgendustega kehtivat maksusüsteemi omavoliliselt ümber kujundada.
Kehtiva õiguse pinnalt ei saa EMTA ega kohus kohustada osaühingut tegema väljamakseid ei dividendi ega sotsiaalmaksuga maksustatava tasu näol, kui just ei tuvastata töölepingu olemasolu osaühingu ja selle huvides tegutseva füüsilise isiku vahel. Kuna püha kolmainsuse puhul on kaheldav, kas inimene saaks töölepinguseaduse mõttes alluda iseenda kontrollile ja juhistele, siis peaks töölepingu tuvastamine osaühingu ja selle ainsa juhatuse liikme vahel olema pigem harv näht.
NB: ülaltoodud seisukoht on autori isiklik hinnang, millele mina vaidluse korral tugineksin. Küll aga ei saa ma anda garantiid, et kohus lõppastmes minu argumentidega nõustuks.
17 https://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/15/peaministri-elukaaslane-kasutab-ou-maksueelist?channelId=aripaev&access=public (20.01.2025)
18 https://arileht.delfi.ee/artikkel/72707087/ou-kasutamise-maksueelist-kasutab-ka-peaministri-elukaaslane-luisa-vark (20.01.2025)
Kui sa arvad, et see kirjatükk oli kasulik, jagada sõpradele ka!
Vaata sama juttu videformaadis siin, kus saad kanaliga liitud või soetada video üksikostuna, ning ka YouTube’i platvormil, kus saad videot vaadata asudes kanali tasuliseks liikmeks!
Lisa kommentaar