EMTA omalooming: aktiivne tegevus vs passiivne tulu
Kuigi ülaltoodud näite puhul oleks maksustamise mõttes soodsaim maksta kogu raha välja dividendina, pole seda võimalik teha, kui püha kolmainsus panustab osaühingusse viisil, mida EMTA hindab “aktiivseks tegevuseks”.10 Nimelt on EMTA veebis toodud näide 1,11 mis minu hinnangul on küll täielik hülgemöla, aga sellest veidi hiljem.
NB: järgnevalt kirjeldatud viisil aktiivse tegevuse ja passiivse tulu eristamine on EMTA omalooming, st see ei tulene ühestki õigusaktist.
EMTA veebilehel toodud näide 1 räägib meile tegelasest, kes tegutseb täistööajaga ettevõttes A, kuid on samas ettevõttes B see püha kolmainsus ehk osanik ja ainus juhatuse liige. Ettevõte B maksabki raha välja ainult dividendina – st ettevõttest B ei saa inimene juhatuse liikme tasu ega palka, ainult dividende. Nüüd tekib küsimus, kas nii ikka võib, et ettevõte B maksabki ainult dividende oma püha kolmainsusele. Võibolla peaks ikka mingi sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu ka maksma?
EMTA selgitust lugedes tundub esmalt, et ettevõte B peaks ikkagi mingit turu keskmist tasu inimesele maksma, kuna midagi ju peab see inimene seal ettevõttes tegema, et tulu üldse tekiks. Seejuures ütleb EMTA, et makstav tasu peaks olema turu tingimustele vastav ehk summas, mida ka täiesti võõras inimene eeldaks sellise tegevuse eest. Kuid seejärel teeb EMTA kannapöörde ja ütleb, et tegelikult ikka ei pea ka tasu või palka maksma, kui ettevõtte tulu on selline, mille pealt ka füüsiline isik ei peaks sotsiaalmaksu maksma (nt kinnisvara müük või üür või väärtpaberitest saadav tulu).
Püüdes paremini selgitada kuidas EMTA iseendale näites 1 vastu räägib, esitan teile nende seisukohad punktide haaval, et näeksite, mil viisil põrgatab EMTA argumente näites 1 argumente edasi ja tagasi:
- EMTA märgib, et kuna inimene töötab täiskohaga juba ettevõttes A, siis tal eelduslikult pole eriti aega, mida ettevõttesse B panustada, kuna ööpäevas on ju vaid 24 tundi.
- Täiendavalt märgib EMTA 24h jutu juures, et näiteks väärtpaberite hoidmine või kinnisvara üürimine-rentimine ei pruugigi nõuda igapäevast sekkumist või tegutsemist.
- Samas rõhutab EMTA, et tuleb hinnata konkreetse isiku töist panust ning võrdluseks võtta, mis tasu eest isik oleks nõus kolmandale ehk mitteseotud isikule sama tööd tegema või teenust osutama – see on huvitav, kuna proovi sa leida endale keegi, kes ettevõtte eest tasuta väärtpaberitega mittekahjumlikke tehinguid teeb või kinnisvara välja üürimist või rentimist korraldab.
- EMTA selgitab, et isegi kui inimese panus ettevõttesse on väike, tuleks sellist väikest panust siiski turule vastavalt tasustada ning selle tasu pealt ka sotsiaalmakse jms tasuda, kuid ülejäänud kasumi võiks siis dividendina välja maksta.
- Seejärel aga jõuab EMTA tagasi argumendi juurde, et kui osaühingu tulu on selline, mille puhul ka füüsiline isik ei peaks sotsiaalmaksu tasuma (nt kinnisvara müük või üüritulu), siis tuleks seda arvestada ka siin näites ehk kui tegemist pole “aktiivsest tegevusest” saadud tuluga, siis “ei tekigi siin suure tõenäosusega nn töötasu versus dividend tüüpi olukorda ja ümberkvalifitseerimine ei osutu vajalikuks”.
EMTA jutt, mida just refereerisin, on (kergelt öeldes) ebaloogiline. Ühelt poolt nad ütlevad, et kui osaühing saab sellist tulu, mille puhul ka füüsilise isikuna tegutsedes ei tekiks sotsiaalmaksu kohustust, siis võiks osaühingust justkui vabalt kogu kasumi ka dividendina välja viia. Samas rõhutab EMTA, et tuleb hinnata seda, milline on inimese ajaline panus ettevõttesse ning mis tasu eest leiaks kellegi turult ettevõtte huvides tegutsema, et ettevõte sellist tulu võiks teenida.
Need kaks lähenemist on omavahel vastuolus. Nagu ülal märgitud, leidmaks turult pädevat isikut kasumlikke (või pigem mittekahjumlikke) väärtpaberitehinguid ettevõtte nimel tegema, tuleks välja käia kenakese summa. Nii samuti ei viitsiks keegi võõra osaühingu vara tasuta hallata. Ka kinnisvara üüri või rendiga tegeleva füüsilise isiku leidmine eeldaks motiveeriva tasu pakkumist, seda ka osalise tööaja korral.
Need kaks EMTA seisukohta ei klapi omavahel: kummast me siis lähtume, kas sellest, mis tasu eest saaks turult võõra inimese sama tegevust ettevõtte huvides viljelema? Või lähtume sellest, et kui füüsilise isiku puhul ei tekiks mingi tegevuse puhul (nt kinnisvara müük) sotsiaalmaksu kohustust, siis sellise tulu puhul võib osaühing rahus kasumi puhtalt dividendina välja maksta? Mõlemal juhul oleks tegemist EMTA soovtõlgendusega, mitte kehtivatest õigusaktidest tuleneva reegliga. Kuid vastust sellele küsimusele ma ei tea – küllap EMTA isegi päris lõpuni välja ei tea.
Küll aga tundub selle näite 1 pinnalt EMTA jaoks olevat oluline see, et inimene töötab samaaegselt “täistööajaga” ettevõttes A. Samas ei tohiks see fakt otsustavaks olla, kuna ka de facto töötu inimene võib niisama kodus tühja panna ja ettevõttesse B minimaalselt panustada (elades näiteks mõnda aega säästudest või lähedaste kujul). Loogiliselt ei tohiks ettevõttes A töötamise fakt mitte kuidagi mõjutada ettevõtte B maksukohustuste tõlgendamist EMTA poolt.
Kuid oletame, et me ei räägi sellisest EMTA sõnul mitteaktiivsest tegevusest saadud tulust nagu väärtpaberitehingud või üüri- või renditulu (kuigi, taaskord, ka need vajavad siiski aktiivset tegevust füüsilise isiku poolt). Oletame, et me räägime tegevusest, mis peaks kahtlemata olema EMTA käsitluse järgi aktiivne nagu õigusteenuse osutamine, graafilise disaini teenus, juuksuriteenus, sisuloome (?).
Sel juhul tekib küsimus: kui palju võib osaühing osanikule raha välja maksta dividendina ning kui palju tuleb maksta sotsiaalmaksuga maksutatavat tasu? Sotsiaalmaksuga maksustatavaks tasuks saaks siis olla kas võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu (nt juhatuse liikme tasu) või töölepingu alusel makstav palk.
Kuid enne sellele küsimusele vastamist teeme väikese kõrvalepõike teemasse: võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu vs töölepingu alusel makstav palk.
10 https://www.emta.ee/ariklient/e-teenused-koolitused/nouanded/teadmiseks-toojoumaksude-tasumisel#naide-1 (14.01.2025)
11 ibid
Lisa kommentaar